Artikkel nr. 5
Mururobot abiks või mureks
Koduaedade suvist muruhooldust teostatakse peamiselt kahel viisil – murutraktori või robotniiduki abil. Murutraktorit eelistavad aiaomanikud, kes kahtlevad robotniiduki tasuvuses. Vahel on kujunenud veendumus, et ka mitu aastat muruniitmise teenust tellides on soodsam kui pidada mururobotit, mille mudelid ja võimekus kiiresti muutuvad. Vanematel mudelitel tekivad tõrked ja nende efektiivsus langeb, kuid tehnika arenguga sammu hoida on kulukas.
Murutraktori eelis on kiire töö, aga raske masin tihendab pinnast. Eriti maikuu esimesel poolel ja augusti keskpaigast alates on maapind suvega võrreldes oluliselt niiskem ja ühtlasi tallamise suhtes tundlikum. Tihendatud maapind on õhuvaene ja see omakorda tähendab, et murutaim saab toitaineid mullast raskesti kätte. Muru jaoks tekivad ebasoodsad tingimused ja muld muutub veidi happelisemaks. Niisugune keskkond on sobiv aga samblale, kes muru asemel jõudsalt levima hakkab. Robotniiduk on vastupidiselt murutraktorile kerge ja niitmisel tekib pidevalt kerge murujääde, mis lihtsasti lagunedes muru väetab. Suurepärane omadus, kuid roboti puhul soovime kõige rohkem ikkagi efektiivset ja ühtlast muruhooldust.
Nelja hooaja jooksul olen huviga jälginud Stihl iMow 422PC mururoboti tööd. Sellel on GPS ja mobiilside tugi, mis annab võimaluse roboti tööd planeerida ja kontrollida nutitelefoni rakenduse kaudu.
Otsustasin roboti soetada, kuna muru niitmise hobi hakkas muutuma tööks. Olin alguses veidi kahtlev, kuidas juhuslikel trajektooridel liikuv robot suudab ühtlaseks niita niivõrd keerulise koduaia, kus on 3 eraldiseisvat aiaosa ja nende vahel kitsas juurdepääs või nurgelised peenraalad. See oli tõesti roboti võimekuse proovilepanek.
Esimesel hooajal katsetasin niiduplaane ja määrasin niidualadele stardipunktid, et robot jõuaks lihtsamini keerulise juurdepääsuga aiaosadeni, samas ei kulutaks aega aladel, kus niitmine on „liiga sage“. Masinat tundma õppides jõudsin küllaltki kiiresti ühtlaselt niidetud aiani.
Ometi on Stihl’i robotniiduki puhul üks suur puudus, millest sain teada järgneval aastal. Juulikuu lõpuni oli kõik hästi, aga kui valmivad õunad maha hakkasid kukkuma, jäi masin sageli hätta. Ükskõik, kas tegemist oli väikeste või tavasuuruses õuntega, robot suutis vaid üksikud tükeldada või ületada. Stihl’il on tugev, nagu tavalise käsiniiduki tera väike versioon, kuid see paikneb justkui „kausis“, kuhu õun sattudes kinni jääb. Vaid pool suve muretut niitmist, mille järel tuleb korrigeerida niiduaeg kodus viibimise ajast sõltuvaks. See aga tähendab, et robot ei suuda ühtlast niidu tulemust hoida. Tegelikult võtab suvine robotniiduki järgne muruhooldus samuti aega, sest viimistleda tuleb kõik servad ja ääred, kuhu niiduki tera ei ulatu.
Nii nagu alguses mainitud, on tehnika areng äärmiselt kiire ja kuuldavasti on uute robotniidukite võimekus võrreldes 4 aastat vana mudeliga oluliselt parem – piirdekaabli vabad lahendused, etteantud niidumustris niitmine, keelatud tsoonide määramine ja servadele parem juurdepääs on kindlasti olulised sammud edasi. Tõenäoliselt oskan järgmise roboti valimisel palju teadlikumalt läheneda ja 2–3 aasta pärast saavad robotid ka õuntega paremini hakkama.
Nõuanne: Analüüsi oma aia ülesehitust. Keeruka aia puhul võiks robotniiduki võimekus olla 20–30% suurem kui mudelil välja toodud soovituslik niiduala suurus. Piirdekaabli vabad lahendused eeldavad satelliidiga head signaali – kui Sinu koduaias on suuri puid või GPS vastuvõtja on mõnes aiaosas roboti suhtes „peidus“, siis võib masina töös esineda keskmisest rohkem tõrkeid.
Artikkel nr. 4
Kaasaegse kasvuhoone funktsioonid
Tänapäevaste kasvuhoonete disain ja funktsioonid on muutunud sedavõrd modernseteks, et neid on isegi veider nimetada „kasvuhooneteks“. Teisest küljest aiamaja kõlab massiivsemana, aiapaviljoni mõiste on aga hoopis laialivalguv. Talveaed on üsna tabav, sest üleni klaasist rajatis pakub mugavat ajaveetmise võimalust eelkõige kevadel ja sügis-talvisel perioodil.
Moodsate „kasvuhoonete“ mudelitest on olemas kaldkatusega seinaäärsed ja eraldiseisvad, kuusnurksed, viilkatusega T-kujulised ja klassikalised variandid. Sissepääsuks on mugava kõrgusega liuguksed. Tavalise klaasi asemel kasutatakse karastatud klaasi või polükarbonaati. Karastatud klaasi nimetatakse ka „ohutuks klaasiks“, sest selle purunemise korral tekivad auto küljeklaasidele sarnaselt väikesed kuubikud. Võimalik on kasutada mõlemat materjali, näiteks kasvuhoone külgedel karastatud klaasi ja katuse osas polükarbonaati.
Kasvuhoonete karkass on anodeeritud alumiinium, millel on väga hea korrosiooni- ja kulumiskindlus. Populaarsed toonid on pulbervärvitud must ja roheline.
Kaasaegse kasvuhoone soetamisel tuleb läbi mõelda, milliseid funktsioone see aias hakkab täitma – kogu ruum taimede kasvatamiseks, õhtuseks istumiskohaks, väliseks tööruumiks või kombinatsioon neist valikutest. Lisaks, milline on eelistatud aluspind ja väliala – kiviparkett, puitpind, multš ning mida on vaja sisustamiseks – taimekastid või välimööbel.
Nõuanne: Kui varem oli kasvuhoone vaid taimede kasvatamise koht, mis paiknes eluhoone peamiste akende vaadetest veidi eemal, siis modernsed mudelid sobivad hästi ka näiteks terrassi vaatele, koos istutusaladega loodusmaastikku sobitades.
Seikland’il on koostööpartner, kes tutvustab erinevaid tooteid ja lahendusi näidisaias, et enne ostuotsuse tegemist väga hea ülevaade saada.
Artikkel nr. 3
Kvaliteetse kiviparketi valimine
Koduaia kujundamisel on sillutuskivi valik üks olulisemaid väliruumi lahenduses. Suure osa eesaiast võtab tavaliselt enda alla autoala koos manööverdamiseks arvestatud ruumiga, lisaks jalgtee ja sageli eluhoone äärne kiviriba. Nende pindade välja ehitamine on töömahukas ja kulukas, mistõttu tuleb sillutuskivi valik varakult ning põhjalikult läbi mõelda.
Looduskeskses aias tuleks eelistada loomulikke ja looduslikke materjale – looduskivi ja puit, tiheasustatud, modernses ja tehislikumas keskkonnas sobib lisaks klassikaline või looduskivi viimistlusega betoonkivi. Teadlikul kivivalikul arvestatakse maksimaalselt ümbritseva keskkonnaga, et tehislikud pinnad suhestuksid varem väljakujunenud kujunduslaadiga.
Betoonkivist sillutuskivide pakkujaid on turul palju ja sobivaima valiku tegemine võib osutuda keeruliseks. Välja valitud toote puhul märkame, et erinevad pakkujad müüvad pealtnäha samasugust toodet erineva hinnaga. Enamasti motiveerib ostu sooritama madalam hind, kuid kiviparketi puhul peab investeering tagama võimalikult pikaajalise rahulolu.
Kui varem reklaamisid sillutuskivide pakkujad oma tooteid näiteks nii: „Konkurendid kasutavad betoonkivi koostises paekivi, mille tugevus on väike. Meie betoonkivi koostises on graniit, mis teeb kivi oluliselt tugevamaks ja vastupidavamaks. Tugevuse erinevus tuleb hästi välja ketaslõikuriga kahe erineva koostisega betoonkivi lõikamisel!“ Nüüd on standardina ette nähtud, et kõik betoonkivist sillutuskivid peavad sisaldama graniiti.
Isegi, kui nõutud graniitkivi sisaldus on toote etiketil välja toodud, siis tegelikku sisaldust on keeruline määrata. Sillutuskivi lõplikku kvaliteeti mõjutab kogu tehnoloogiline protsess. Näiteks on vähe kasu betoonkivist, mille koostises on graniiti nõutust küll rohkem, kuid see jaotub kivis ebaühtlaselt või tootes kasutatav sideaine on liiga nõrk, et tagada sillutuskivi pikaajaline vastupidavus Eesti tingimustes.
Kõrgem hind võib olla tingitud paremast tootmise tehnoloogiast, sillutuskivi koostise valikust ja kvaliteetsemast toote „retseptist“, mis on välja arendatud aastate pikkuse kogemuse tulemusena.
Nõuanne: Tee veidi eeltööd, kui pikalt on tehas sillutuskivi tootmisega tegelenud, tunne huvi valitud betoonkivi koostise vastu ja uuri varasemate klientide arvustusi.
Seikland’il on koostööpartner, kes pakub laias toote- ja toonivalikus kvaliteetseid aia- ja sillutuskive.
Artikkel nr. 2
Aia planeerimise eeltöö
Aiakujunduse ideega alustamine on põnev ettevõtmine, mis eeldab hoolikat mõtlemist ja planeerimist. Hästi planeeritud aed mitte ainult ei tõsta teie kinnisvara väärtust, vaid loob ka funktsionaalse keskkonna teie elustiili ja igapäevaseid vajadusi arvestades. Planeerimine on oluline, et tagada aia pikaajaline esteetilisus ja mõõdukas hooldusvajadus.
Enne aiaplaani koostamist on oluline hinnata aia olemasolevat olukorda, näiteks säilitatavaid ja likvideeritavaid objekte. Arvestage oma aia suuruse ja iseloomulike tunnustega. Olemasoleva kõrghaljastuse puhul on esmalt hea teha visuaalne hindamine ja vajadusel tellida juurde põhjalik dendroloogiline hindamine, mille käigus teostatakse üksikpuude inventeerimine ja haljastusklassidesse määramine. Lisaks on vajalik kirjeldada aia reljeefi, kus täpsete kõrguste mõõtmiseks kaasatakse kvalifitseeritud geodeet.
Eeltöö juurde kuulub veel piirkonnaga, aiaga ja tehnovõrkudega seotud piirangute tundmine. Kitsendused kaitsevad traditsiooniliste võtetega kaasneda võivaid riske ja ohtusid keskkonnale, väljakujunenud miljööle või tehnovõrkudele.
Oma aia eesmärkide seadmine
Olgu teie visiooniks võimalikult vähest hooldust vajav koduaed uusarenduspiirkonnas või uuenduslik aiakujundus maakodus, on aia planeerimine võtmetähtsusega samm.
Mõelge materjalidele, värvitoonidele, aia hooldusvalmidusele ja üldisele tundele, mida soovite saavutada. See aitab teil valida taimi ja kujunduselemente ühtse terviklahenduse loomisel.
Teie aed peaks olema teie elustiili ja kavandatavaid välitegevusi toetav. Kas vajate aiaosa lähedastega kohtumiseks, lastega sportmängude mängimiseks või lõõgastumiseks? Kas soovite tarbeaeda, mis pakub aed- ja köögivilju hooajaliseks tarbimiseks või eelistate sügiseti konserveerida? Nende funktsioonide läbimõtlemine tagab, et teie aed vastab teie igapäevastele vajadustele.
Aia kujundusjoon
Oluline on valida aiakujunduse stiil – range või vabakujuline. Kui ranget stiili iseloomustavad sirged lõigud, kandid, vahel sümmeetriline kujundusjoon, siis vabakujuline tähendab looklevaid jalgradasid, asümmeetrilisi istutusalasid ja grupiti istutatud puude ja põõsaste gruppe.
Range kujundusstiili juurde võib pidada ka elupuude ridaistutust kinnistu piiridel. Niisugune raamistus pakub aiakujunduses soovitud vaatebarjääri naabrite või tänavavaate eest, kuid harmoonilise ja looduslähedase aia kujundamiseks on parem kasutada puude ja põõsaste vaba paigutust. Üldiselt on oluline luua vaatebarjäär eelkõige nendele vaatesuundadele, kuhu soovime kõige enam privaatsust.
Taimede ja materjalide valimine
Õigete taimede valimine piirkonnale iseloomulikku kliimasse on aia pikaajalise esteetilisuse seisukohalt väga oluline. Tutvuge oma piirkonna taimede külmakindluse tsooniga ja valige koostöös aednikega taimed, mis teie kohalikes tingimustes edenevad.
Kombineerige lehtdekoratiivseid põõsaid ja püsitaimi okaspuudega. Valige erineva õitsemisajaga liike, sobitage värvitoone eluhoone välisilmega või interjööri tüüpilise värvilahendusega.
Asukohale iseloomulike materjalide ja taimeliikide kasutamisega tagate, et teie aed on kooskõlas ümbritseva keskkonnaga.
Istutustööde praktilised aspektid
Kasvukohatingimustega sobituv taimevalik tagab aia pikaajalise esteetilisuse. Kuigi taime kasvukoht valmistatakse sobiva istutusaugu ja kasvumullaga ette, siis kohalikku mulla liiki on kasulik teada. Testige mulla reaktsiooni, hinnake kevadise lumesulamis- või vihmaperioodi ajal sademevee pinnasesse imbumise kiirust. Mulla niiskus ja tüüp annavad esmase ülevaate, millises mahus istutusala ettevalmistus tuleb ette võtta.
Istutatud puid ja põõsaid tuleb juurekava arendamiseks kasta. Esimesel aastal uues kasvukohas taim kasvatab eelkõige juurestikku, seetõttu võra juurdekasv on alguses tagasihoidlik. Kastmine on oluline ka vihmastel päevadel, sest harilikult hoovihmade tulemusel niisutab vihmavesi vaid 3–4 cm maapinna ülemisest kihist ega jõua kogu juurepallini. Kasta tuleb korraga pigem rohkem ja harvem, kui tagasihoidlikult ja sageli, et koolitada taimi kuivuse korral juuri sügavamale arendama. Maapinnalähedase juurestikuga puud on tuuleõrnemad, lisaks on niisugustel puudel suurem oht põuaperioodi kuivusest kahjustatud saada.
Küsige puukoolides ja aiandites töötavatelt aednikelt nõu noorte taimede väetamise ja hoolduse vajaduse kohta, et tagada taime pikaealine esteetilisus.
Erialase ettevalmistusega aiadisainer
Kui soovite luua isikupärase aia, kus on arvestatud paljusid erinevaid maastikuarhitektuurseid vaatenurki, on teadlike valikute tegemisel suureks abiks just aiadisainerid.
Tundke kindlasti huvi, millisel kujul aiakujundusteenust pakutakse. Mõni aiadisainer koostab haljastusplaani käsitsi, kuid sel juhul on hiljem lahenduse muudatusi keeruline plaanil läbi töötada. Lisaks peab teenuse pakkuja hästi tundma kasvukohale valitud taimeliike ja sorte, et vältida eksimist võrakuju, täiskasvanud puu mõõtmete ja muutlikele ilmastikuoludele vastupidavuse suhtes.
Artikkel nr. 1
5 nõuannet, mida aiakujunduses järgida
Oma koduaia kujundamine võib hea ruumilise ettekujutuse ja taimede tundmise korral olla meelepärane tegevus, kuid võib osutuda ka küllaltki keeruliseks. Aiaomanikud on sageli toonud välja, et algselt planeeritud mõte, mis sai ka teostatud, ei sobitu kuidagi tulevaste ideedega. Mitmete ressursside säästmiseks on otstarbekas koostada läbimõeldud terviklahendus, mille järel alustada rajamistöid etapiliselt. Järgnevalt toob aiadisainer välja 5 kasulikku nõuannet.
1. Koosta haljastusplaan
Haljastusplaanile kantaktse aia terviklahendus koos täismõõtmetes taimedega. Eriti oluline on tunda eelistatud puude ja põõsaste võra kuju ning mõõtmeid. Tasub teada, et ühe liigi puittaimel võib olla mitmeid sorte, mis üksteisest erinevad nii kasvukõrguse, kasvukiiruse kui ka võra kuju poolest.
Lisaks saab haljastusplaanil läbi töötada kiviparketi ja kõikide aia objektide paiknemise koos materjali valikuga. Ümbritseva keskkonna ja eluhoonega suhestumiseks tuleb mõelda, kas eelistada betoonkivi, looduskivi või sobib hästi hoopis looduskivi viimistlusega betoonkivi.
Haljastusplaan aitab säästa aega ja vältida üleliigseid kulutusi.
2. Aed kogu perele
Väliruum saab hea planeerimise korral olla väärtuslik paik kogu perele. Sarnaselt siseruumile puuduvad hooldusvabad lahendused ka aiakujunduses. Võimalikult vähest hooldust vajav aed on teostatav, kui läbi mõelda istutusalad koos taimevalikuga ja murualade järelhoolduseks kuluv aeg.
Tegevused täiskasvanutele ja lastele tuleks planeerida vähemalt 5 aasta vaates. Kindlasti on oluline arvestada, kas planeeritud tegevusi tehakse aias peamiselt hommikuti, keskpäeval või õhtul ja milline on sobiv mikrokliima, et rajatud aiaosas viibides tunneksime end mugavalt.
3. Rajamistööd
Haljastusplaani järgi on väga hea töid planeerida ja neid etapiti teostada kas ise või koostöös erialase ettevalmistusega maastikuehitajate ja aednike abiga.
Maastikuehitajal on kogemus töötada haljastusplaanidega, omades lisaks keerukamate ülesannete lahendamise oskust. Aednikud on pädevad istutusalade ettevalmistusel, tunnevad hästi istutusnõudeid ja vajalikke hooldusvõtteid.
4. Töö kvaliteet
Tunne huvi, milline on teostatud töö tulemus ja kvaliteet. Oluliste puuduste korral julge küsida töö parandamist. Ka puukoolist või aiandist ostetud istikud võivad olla madala kvaliteediga, kui need on pikalt kokku puutunud põuaga, liiga väikeses taimepotis kasvamisega või saanud tellitud transpordi käigus vigastada.
Fotod rajamistööde etappidest võivad aidata hilisemate pretensioonide lahendamisel.
5. Aiahooldus
Aiakujunduse või taimehoolduse osas tekkivate küsimuste korral võta lisainfo saamiseks julgelt ühendust vastava ala spetsialistiga. Olulisemad teemad on näiteks istikute talvine ja varakevadine kaitsmine, samuti piirdeaiata koduaias metsloomade eemal hoidmise võimalused.